"Kui inimene on omadega puntras, siis tähendab see, et ta ei oska suhelda."
"Kui ma ei usalda mõne inimese suhtlemisviisi, siis ma ei usalda seda inimest."
(lk. 133)
Ma ei oskagi öelda mis ajendil ma õigupoolest selle raamatu endale üleüldse soetasin. Tundus paeluv miskil erilisel moel.
Algus venib. Lausa koletult ja mingit emotsiooni ei teki - ei head ega halba.
Kuid siis äkitselt avab teos oma vägivaldsuse ja võikusega selle miski ja haarab sajaga endasse. Käest enam ei saa, edasi lugeda on ka vastik. Murrang toimub muidugi siis kui Frank ja Kenji on O-miai-pabu lõbustusasutuses.
Lühidalt: see on lugu Kenji nimelisest Jaapani noormehest, kes teenib leiba turistide giidina Jaapani ööelu virvarris.
Ühel päeval saab ta kliendiks ameeriklase nimega Frank, kes osutub aga psühhopaadist sarmõrvariks. Kartes enda ja oma tüdruksõbra elu pärast, ei suuda Kenji paraku ka tööotsast ära öelda. Ja nii algab "mäng"... .
No comments:
Post a Comment